Lapses kasvavad ja arenevad kiiresti ning selle protsessi hõlbustamiseks vajavad lapsed tervislikku ja tasakaalustatud toitumist. Mitmekesine toitumine on ideaalne, kuid mõnikord ei suuda väikese lapse organism teatud toiduainetega korralikult toime tulla.
Toidutalumatus lastel: täna uurime, missugused on 7 märki, mis sellele vihjavad, et saaksid teha olulisi samme õige ja tervisliku toitumise suunas. Lõppude lõpuks ei ole hea piirata ühegi toidurühma tarbimist, mida teie väike laps parajasti arenguks vajab.
Mis on toidutalumatus lastel
Vaatame tõele julgelt silma: lapsed võivad olla toidu suhtes vägagi valivad. Kuid nina krimpsutamine või toidu välja sülitamine ei tähenda veel toidutalumatust. Tegelikult vastupidi, nad võivad teatud toitu armastada, kuid organism seda ei talu.
Toidutalumatus lastel ja täiskasvanutel on meditsiiniline seisund, kui inimesel esineb tundlikkus mõne koostisosa suhtes ning mille tagajärjel muutub toidu seedimine raskeks.
Kas toidutalumatus on sama, mis toiduallergia?
Ei, need on kaks erinevat seisundit. Toiduallergia on keha immuunsüsteemi raske ja potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon, mis tekib isegi väiksele toitaine kogusele. Näitena võib tuua kasvõi maapähkliallergia.
Toidutalumatust lastel on seevastu keeruline kindlaks teha. Reaktsiooni tekkimiseks peab laps ära sööma paraja koguse toitainet. Lapsel võib tekkida palju erinevaid sümptomeid ning reaktsioon võib ilmuda alles mitme tunni pärast, seega seose leidmine võib olla keeruline!
Hea uudis on see, et kuigi toidutalumatus on ebameeldiv, ei ole see seisund ohtlik ega eluohtlik. Söödud toidul tasub silma peal hoida, et sümptomite, probleemide või käitumise muutuste korral (nagu allpool loetletud) oleks võimalik märgata seoseid.
Mida täpselt tähendab “ silma peal hoida”?
Eelkõige – toidupäeviku pidamine. Pane kirja kõik, mida su laps sööb ja joob. Kujuta ennast justkui toitumise detektiivina, kelle ülesandeks on aidata lapsel terveks ja tugevaks kasvada!
7 märki, mis viitavad sellele, et sinu lapsel on toidutalumatus
1. Refluks ja regurgitatsioon
Äsja söödud piima välja ajamine või tagasiheide on normaalne seisund ja see on põhjus, miks peavad vanemad alati suulappi kaasas kandma. Kuid nii mõnegi beebi puhul võib tagasiheide olla tõsiseks märgiks, mis on seotud nutmisega, ängistusega ja mõnikord kaalu juurde võtmise ebaõnnestumisega.
Selle põhjuseks võib olla happe ja piima maosisu tagasivool söögitorust, mida nimetatakse refluksiks. Kuni 40% imikustest, kellele on raskekujulise refluks on lehmapiimas sisalduva valgu talumatus. Lehmapiim võib refluksi isegi süvendada (1).
Kui teie laps kannatab, on oluline oma toitumist üle vaadata. Laps võib saada teie rinnapiima kaudu väikestes kogustes lehmapiimavalku, mis võid tähendada seda, et tasub oma menüüst kõik piimatooted välja jätta ja jälgida, kas selline muutus muudab midagi. Beebi pudelist toitmise puhul võib süüdlaseks olla piimasegu – seega pöörduge oma arsti poole, kes oskab teile hüpoallergilist alternatiivi soovitada.
2. Imelik tunne kõhus
Kas teie pisike peab spurtima tualettruumi poole, kas tal on nohu, krambid, puhitus või kõhukinnisus? Sümptomid, mida paljud meist seostavad ärritunud soolega, võivad tegelikult olla tingitud toidutalumatusest.
Piimasuhkrut ehk laktoosi lagundava ensüümi puudus võib pärast piimatoodete söömist põhjustada ebamugavust ja kõhulahtisust. See võib olla lapsel kaasasündinud või see võis tekkida pärast kõhuviiruse läbipõdemist. Kuid ärritunud soolt ei mõjuta mitte ainult laktoos –
lehmapiimavalku seostatakse laste kroonilise kõhukinnisusega. Seega kui lahtistid ei aita, siis tasub pöörduda lisateabe saamiseks oma arsti poole (2).
3. Lööbed
Kas teadsid, et kemikaali, mis vastutab meie keha allergiliste reaktsioonide eest, võib leida toidust?
Histamiini leidub hapukurkides, juustus, tofus, sojakastmes, töödeldud lihas ja kahjuks ka šokolaadis. Mõnel meist pole võimalust seda korralikult lagundada ja nad võivad pärast histamiini sisaldavate toitude söömist kannatada erinevate sümptomite käes. Sümptomiteks on kihelus, lööbed ja nõgestõbi.
Kui teie laps on tundlik, siis tal võib esineda peavalu, õhetustunne, kroonine kõhuvalu ja kõhulahtisus (3). Pidage toidupäevikut ja vaadake, kas histamiini talumatus põhjustab teie lapsele terviseprobleeme.
4. Röhitsus ja puhitus
Lapsel on kõhutuuled? Kui teie pisikesel käivad pidevad kõhutuuled ja röhitsemine, siis see võib olla selge märk toidutalumatusest. Toidutalumatus lastel võib väljendudada Tundlikkus nisu, piimatoodete või amiinide suhtes võib soodustada kõhupuhitust.
Lisaks võib fruktoosi (suhkur puuviljades ja mahlades, valge suhkur ja pakendatud toitude suhkur) imendumisega seotud probleemid põhjustada kõhuvalu, kõhulahtisust ja palju gaase – nad peavad ju kuidagi väljuma!
5. Peavalu
Peavalud ja migreen võivad teie lapse vastu olla armutud ning teile, kui vanematele valmistada väga suurt pettumust, sest te ei saa kuidagi teda aidata. Kui teie väike laps kannatab peavalu käes, pöörduge kindlasti oma arsti poole. Ja nagu tavaliselt, pidage ülevaadet kõikidest söödud toitudest, mis võivad põhjustada neid sümptomeid.
Toidud võivad sisaldada kemikaale, mida nimetatakse amiinideks. Nagu histamiini puhul, pole kõigil meist võimet neid aineid lõhustada ja nad võivad mõjutada ka sümptomite tekkimist. Selliste toitude hulka kuuluvad: šokolaad, juust, sealiha, tsitrusviljad, sibul ja kofeiin võivad tundlikel lastel põhjustada migreeni (4).
6. Pidev väsimus
See on ilmselt suurim toidutalumatusele vihjav märk. Lapsed on tavaliselt pungil energiast, kuid kui teie laps väsib kergesti ja tal puudub energia, siis see on veidi imelik, eks?
On mõningaid tõendeid selle kohta, et gluteen, mida leidub nisus, rukkises ja odras võib põhjustada väsimust, “udust” pea ja lihtsalt tekitada üldise pahuruse sümptomeid. Mõnel tundlikul isikul võib esineda ka kõhuvalu ja kõhulahtisus (5).
See ei ole sama mis tsöliaakia, mille puhul kahjustub sool. Talumatus ei ole nähtav soole biopsia tegemisel ega ka teiste testide käigus. Mis tähendab, et selle tuvastamine võib olla vägagi keeruline – toidupäevik on sinu parim sõber. Rääkige oma arstiga gluteenivaba dieedist, et saaksid muutustel silma peal hoida.
7. Käitumisprobleemid
Kas teie laps näeb vaeva keskendumisega? Kas see häirib tema võimekust koolis või kodus? Toitumise seos tähelepanu puudulikkusega/aktiivsus- ja tähelepanuhäirega on tekitanud palju arutelusid ja poleemikat.
Seda seostatakse erinevate toitudega, alates nendest, mis sisaldavad salitsülaate: viinamarjad, õunad ja hot dogid ja kunstlikud värvained ning lausa kuni suhkru ja kunstlike magusaineteni välja. Vähem informeeritud inimesed on väitnud, et see on lihtsalt mugav vabandus halvale lapse käitumisele.
Siiski on tõendeid selle kohta, et teatud toidu menüüst väljajätmine võib-olla kasulik nii mõnelegi lapsele (6) ja võite eelistada stimuleerivate ravimite asemel proovida oma toitumist muuta. Toitumise muutumine võib olla keeruline protsess, seega pidage nõu oma perearsti või lastearstiga.
Toidutalumatus lastel ja probiootikumid
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis mõjuvad hästi soole ja immuunsüsteemi tervisele. Andes oma lapsele probiootilist toidulisandit, näiteks nagu meie Probiootikumid Lastele, mis sisaldavad 6 Miljardi CFU-d, võib teie laps saada järgmist kasu:
- Parem seedimine
- Madalam hingamisteede infektsioonide esinemine
- Kehakaalu reguleerimine
- Aju areng
- Vähendada nahaprobleeme
- Parandada insuliinitundlikkust
- Vähendada toidutalumatust lastel ja isegi allergiaid
Kuid ärge võtke seda sõna-sõnalt! Siit saate lugeda, mida kliendid meie lapsesõbraliku toote kohta arvavad.
Ja kui soovite rohkem lugeda laste probiootikumide kohta, siis vaata seda: Teadusallikatel põhinev juhend, mis räägib probiootikumide kasulikkusest.
Allikad:
1) Salvatore, Silvia, and Yvan Vandenplas. “Gastroesophageal reflux and cow milk allergy: is there a link?.” Pediatrics vol. 110,5 (2002): 972-84. doi:10.1542/peds.110.5.972
2) Farahmand, Fatemeh et al. “Cow’s Milk Allergy among Children with Gastroesophageal Reflux Disease.” Gut and liver vol. 5,3 (2011): 298-301. doi:10.5009/gnl.2011.5.3.298
3) Maintz, Laura, and Natalija Novak. “Histamine and histamine intolerance.” The American journal of clinical nutrition vol. 85,5 (2007): 1185-96.
doi:10.1093/ajcn/85.5.1185
4) NHS website. “Migraine.” Nhs.Uk, 12 Aug. 2020, www.nhs.uk/conditions/migraine.
5) Catassi, Carlo et al. “Non-Celiac Gluten sensitivity: the new frontier of gluten related disorders.” Nutrients vol. 5,10 3839-53. 26 Sep. 2013, doi:10.3390/nu5103839
6) Millichap, J Gordon, and Michelle M Yee. “The diet factor in attention-deficit/hyperactivity disorder.” Pediatrics vol. 129,2 (2012): 330-7. doi:10.1542/peds.2011-2199
