Nutrition
Kuidas on omavahel seotud probiootikumid ja immuunsüsteem?
Koroonaviiruse pandeemia on toonud endaga kaasa tohutu müügikasvu ja kasvatas huvi immuunsüsteemi tugevdavate toidulisandite, vitamiinide ja probiootikumide vastu. Inimesed soovivad tugevdada oma immuunsüsteemi, et võidleda viirustega edukalt ning olla tugevad ja terved. Järgnevalt uurime, kuidas on omavahel seotud probiootikumid ja immuunsüsteem!
Table of Contents
Probiootikumid ja immuunsüsteem
Koroonaviiruse (või mis tahes viiruse) vastu võitlemiseks on oluline mitte ainult vähendada kokkupuudet haigustekitajaga, vaid ka tugevdada oma immuunsust. Just sellise probleemi puhul aitavad meid probiootikumid.
Mida probiootikumid endast täpsemalt ette kujutavad?
Me teame, et saame probiootikume ehk piimhappebaktereid toidust ning et nad parandavad meie soolestiku tervist, kuid mis need ikkagi täpselt on?
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on tuntud peremeesorganismi (ehk meid) tervisele kasulike omaduste poolest. Probiootilise toidu regulaarne tarbimine aitab säilitada soolestiku mikrofloora tasakaalu (1). On täheldatud, et probiootikumid ja immuunsüsteem on omavahel seotud, sest probiootikumid suurendavad meie immuunsust ja vähendavad patogeeni poolt põhjustatud põletikku (2).
Lisaks on olemas uuring, mis räägib probiootikumide tõhususest viirusinfektsioonide vastu. 2011. aasta uuringust selgus, et probiootikumide tarbimine ennetab külmetushaigustesse nakatumise riski (3). Osalejatel kes kasutasid probiootikume 12 nädala jooksul, vähenes külmetushaigustesse jäämise risk, kahanes sümptomitega võitlemise päevade arv, sümptomite esinemissagedus ja raskus ning paranes ka immuunvastus.
Kuidas saavad probiootikumid meie immuunsüsteemi tugevdada?
Probiootikumide ja immuunsüsteemi seost märgati 2019. aastal. Uuringust selgus, et piimhappebakterid parandavad meie immuunsüsteemi mitmete immuunmehhanismide aktiveerimise kaudu nii soolestikus kui ka teistes organites (4).
Sarnastest leidudest teatati ka teises uuringus, mis keskendus probiootikumide mõju ja inimeste immuunsüsteemi tervise reguleerimisele. Selles uuringus rõhutati, et probiootikumide kasutamine võib kaitsta meid nakkuste eest ja stimuleerida keha immuunvastust (5).
Teine uuring näitas, et probiootikumid mõjutavad vaktsiini kohaletoimetamist, mis tõhustavad vaktsineerimise mõju (6).
Vähem trenni ning vähem puu- ja köögivilju = rohkem stressi
Karantiin toob endaga kaasa stressi suurenemise, füüsilise aktiivsuse langemise ning värskete puu- ja köögiviljade tarbimise vähenemise. 2017. aasta uuringu kohaselt on probiootikumid ja immuunsüsteem seotud ja aitab tagada parema kaitse infektsioonide vastu. See viitab sellele, et probiootikumide kasutamine võib potentsiaalselt vähendada kahjustusi, mis tekivad stressirohke olukorra ajal (7).
Terve päeva jooksul istumine ei ole enamikule meist võõras. Me ei kõnni piisavalt ja meie füüsiline aktiivsus on piiratud. Me teame, et mõõdukas füüsiline aktiivsus või intensiivne treening parandab immuunfunktsiooni (8). Veelgi enam, uuringud näitavad, et tõhus treening on immuunsüsteemi hea abiline ja ta suurendab keha vastupanu võimet. Lisaks on treeningu ja haigestumise riski vahel pöördvõrdeline seos (9).
Samal ajal parandab puu- ja köögiviljade tarbimine meie immuunfunktsiooni (10). Valitsuste kehtestatud piirangud, mille tõttu peavad inimesed koju jääma ja hirm koroona viirusesse haigestuda, vähendavad aga kvaliteetse toidu hankimise võimalust ning võimalust regulaarselt värskeid puu- ja köögivilju tarbida.
Uuring, milles uuriti puu- ja köögiviljade tarbimist astmahaigete hulgas, näitas, et selline toit aitab süsteemse ja hingamisteede põletiku vastu (11).
Probiootikumid ja kõhukinnisuse ravimine
Uuringud näitavad, et kiudainete tarbimine aitab kõhukinnisuse vastu (12). Füüsiline aktiivsus ja treening aidavad kaasa normaalsele sooletalitlusele. Lisaks on kliiniliselt ja eksperimentaalselt tõestatud, et psühholoogiline stress, mida enamik inimesi pandeemia ajal kogeb põhjustavad soole talitlushäireid (13).
Kõhukinnisus enam levinud last hulgas, kes puutuvad kokku stressirohke elusündmustega (14). Kõik need tegurid tõestavad, et karantiinis viibimine võib oluliselt mõjutada meie soolestiku normaalset funktsioneerimist ja tekitada kõhukinnisust.
Probiootikumid võivad parandada soolestiku läbimise aega, mõjutada väljaheite sagedust ja väljaheite konsistentsi. Analüüs näitab,et seda mõjutab eelkõige B. lactise toime (15). Uuringuid kinnitavad, et probiootikumid suurendavad roojamise arvu 1.3x korda ja pehmendavad väljaheiteid (16). Teine uuring näitas, et 70% probiootikume tarbivatest patsientidest olid rahul soole läbimise sageduse sümptomaatilise leevendamisega (17).
Kokkuvõte
Kodus istumine ei mõjuta mitte ainult meie emotsioone, vaid ka meie üldist tervist. Enamik inimesi püüab oma immuunsüsteemi tugevdada vitamiinidega.
Teaduslikult on tõestatud, et probiootikumid ja immuunsüsteem on seotud, mis tähendab, et vitamiinid on meie jaoks hädavajalikud. Erinevad mikroorganismid aitavad vabaneda meil stressist ning puu- ja juurviljade tarbimisest tingitud soolehäiretest. Lisaks on tõendeid selle kohta, et probiootikumid võivad parandada immuunsüsteemi, suurendades ‘kaitsvate’ mikroorganismide populatsiooni(18).
Arvestades eeltoodud kasulikke omadusi, soovitame teil tutvuda meie probiootikumidega täiskasvanutele, mis aitavad kehal korralikult toimida ja tugevdavad immuunsust.
Allikad
1) Kim, D., Yoo, S. and Kim, W., 2016. Gut microbiota in autoimmunity: potential for clinical applications. Archives of Pharmacal Research, 39(11), pp.1565-1576.
(2) Yan, F. and Polk, D., 2011. Probiotics and immune health. Current Opinion in Gastroenterology, 27(6), pp.496-501.
(3) Berggren, A., Lazou Ahrén, I., Larsson, N. and Önning, G., 2010. Randomised, double-blind and placebo-controlled study using new probiotic lactobacilli for strengthening the body immune defence against viral infections. European Journal of Nutrition, 50(3), pp.203-210.
(4) Maldonado Galdeano, C., Cazorla, S., Lemme Dumit, J., Vélez, E. and Perdigón, G., 2019. Beneficial Effects of Probiotic Consumption on the Immune System. Annals of Nutrition and Metabolism, 74(2), pp.115-124.
(5) Ganjbakhsh SE, Rezaee P. The effect of probiotics on immune system. J Bacteriol Mycol Open Access. 2017;5(4):319‒320.
(6) Marieta Georgieva, Kaloyan Georgiev and Peter Dobromirov (November 18th 2015). Probiotics and Immunity, Immunopathology and Immunomodulation, Krassimir Metodiev, IntechOpen, DOI: 10.5772/61337. Available from: https://www.intechopen.com/books/immunopathology-and-immunomodulation/probiotics-and-immunity
(7) Martin Manuel, P., Elena, B., Carolina, M. and Gabriela, P., 2017. Oral probiotics supplementation can stimulate the immune system in a stress process. Journal of Nutrition & Intermediary Metabolism, 8, pp.29-40
(8) Romeo, J., Wärnberg, J., Pozo, T. and Marcos, A., 2010. Physical activity, immunity and infection. Proceedings of the Nutrition Society, 69(3), pp.390-399.
(9) Nieman, D. and Wentz, L., 2019. The compelling link between physical activity and the body’s defense system. Journal of Sport and Health Science, 8(3), pp.201-217.
(10) Gibson, A., Edgar, J., Neville, C., Gilchrist, S., McKinley, M., Patterson, C., Young, I. and Woodside, J., 2012. Effect of fruit and vegetable consumption on immune function in older people: a randomized controlled trial. The American Journal of Clinical Nutrition, 96(6), pp.1429-1436.
(11) Hosseini, B., Berthon, B., Wark, P. and Wood, L., 2017. Effects of Fruit and Vegetable Consumption on Risk of Asthma, Wheezing and Immune Responses: A Systematic Review and Meta-Analysis. Nutrients, 9(4), p.341.
(12) Yang, J., 2012. Effect of dietary fiber on constipation: A meta analysis. World Journal of Gastroenterology, 18(48), p.7378.
(13) Chang, Y., El-Zaatari, M. and Kao, J., 2014. Does stress induce bowel dysfunction?. Expert Review of Gastroenterology & Hepatology, 8(6), pp.583-585.
(14) Devanarayana, N. and Rajindrajith, S., 2009. Association between Constipation and Stressful Life Events in a Cohort of Sri Lankan Children and Adolescents. Journal of Tropical Pediatrics, 56(3), pp.144-148.
(15) Dimidi, E., Christodoulides, S., Fragkos, K., Scott, S. and Whelan, K., 2014. The effect of probiotics on functional constipation in adults: a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. The American Journal of Clinical Nutrition, 100(4), pp.1075-1084.
(16) Publishing, H., 2018. Health Benefits Of Taking Probiotics – Harvard Health. [online] Harvard Health. Available at: <https://www.health.harvard.edu/vitamins-and-supplements/health-benefits-of-taking-probiotics> [Accessed 27 March 2020].
(17) Kim, S., Choi, S., Park, K., Park, M., Shin, J., Lee, T., Jung, K., Koo, H. and Myung, S., 2015. Change of Fecal Flora and Effectiveness of the Short-term VSL#3 Probiotic Treatment in Patients With Functional Constipation. Journal of Neurogastroenterology and Motility, 21(1), pp.111-120.
(18) Davani-Davari, D., Negahdaripour, M., Karimzadeh, I., Seifan, M., Mohkam, M., Masoumi, S., Berenjian, A. and Ghasemi, Y., 2019. Prebiotics: Definition, Types, Sources, Mechanisms, and Clinical Applications. Foods, 8(3), p.92
