Vastutustundlik lapsevanemaks saamine algab enne lapse sündi. Teatud tegevused, nagu tasakaalustatud toitumine, treenimine ja rasedatele mõeldud vitamiinide võtmine aitavad tagada normaalse raseduse kulgu. Selles blogipostituses käsitleme ühte kõige olulisemat vitamiini, mida tulevane ema võiks võtta – aktiveeritud foolhapet.
Table of Contents
Miks võtta foolhapet lapse planeerimisel ja raseduse ajal?
Seksuaalselt aktiivsete naiste jaoks on foolhappe võtmine hädavajalik. Juhtub liiga palju “õnnetusi” ja nii mõnedki naised saavad teada, et nad on rasedad alles paar kuud hiljem!
Aastatel 2015–2019 oli kogu maailmas 121 miljonit soovimatut rasedust. See tähendab ligikaudu 64 planeerimata rasedust 1000 naise kohta vanuses 15–49 aastat (1). Soovimatu rasedus võib kujutada terviseriski nii emale kui lapsele, kuna normaalne rasedus ei ole sellisel juhul alati tagatud.
Üks suurimaid soovimatute raseduste riske on tõsised sünnidefektid, nagu neuraaltoru defektid või
NTD-d. Näiteks spina bifida (selg ja seljaaju ei moodustu korralikult) ja anentsefaalia (see mõjutab aju ja kolju). Hea on see, et neid NTD-sid saab ennetada, võttes raseduse planeerimisel ja lapseoote ajal piisavalt foolhapet. Kahjuks on NTD-d endiselt probleemiks paljudes riikides (2).
Õnneks võib foolhappe fertiilses eas naiste seas ära hoida 50–70% igal aastal esinevatest NTD-dest. See on märkimisväärne tulemus, sest spina bifidaga sündinud lapse eest hoolitsemine ei ole üldse rahakotisõbralik tegevus– hoolduse kogukulud kogu elu jooksul on hinnanguliselt umbes 792 000 dollarit (3).
Nagu juba enne mainitud, folaadi ja foolhappe on erinevad vormid. Edasi selgitame, milline folaadi vorm on lapseootel naise tervise jaoks parim.
Folaadi erinevad vormid – miks on aktiveeritud foolhape parim raseduse ajal
Folaat, foolhape ja aktiveeritud foolhape on B9-vitamiini erinevad vormid ning ta on vajalik paljude oluliste bioloogiliste protsesside jaoks. Just B9-vitamiin mängib võtmerolli aminohapete sünteesis, vereloomes, homotsüsteiini metabolismis, immuunsüsteemis ja rakkude jagunemises. Samuti aitab see vältida neuraaltoru defekte areneval lootel (4).
Erinevused folaadi, foolhappe ja aktiveeritud foolhappe vahel
Folaat on vitamiini B9 loomulik vorm, mida leidub paljudes toitudes nagu: rohelised lehtköögiviljad, veisemaks, munad, pähklid, puuviljad ja kaunviljad. See on biosaadav aine, kuid toidu ebaõige säilitamise, pesemise ja toiduvalmistamise korral hävib kergesti (5). Enne vereringesse sattumist muudetakse foolhape soolestikus bioloogiliselt aktiivseks vormiks, 5-MTHF-ks või 5-metüültetrahüdrofolaadiks (6).
Foolhape on folaadi sünteetiline versioon. See on stabiilsem kui folaat, mistõttu on see B9-vitamiini eelistatud vorm, mida lisatakse juurde erinevatele toitudele, nagu hommikusöögihelbed, pasta, leib, jahu ja paljud toidulisandid (5).
Kuid foolhappega on üks probleem. Selle terve kogus ei metaboliseeru ega muundu soolestikus 5-MTHF-ks nagu toidust saadav folaat. See võib põhjustada metaboliseerimata foolhappe kogunemist veres, mis põhjustab mõningaid terviseprobleeme (7, 8).
See viib meid järgmise põlvkonna sünteetilise folaadi ehk aktiveeritud foolhappe juurde.
Aktiveeritud foolhape (5-MTHF) on peamine folaadi vorm, mida leidub veres. Kui võtate 5-MTHF-i, ei pea teie keha enam metaboliseerima seda. Miks? Sest see on juba aktiivne 5-MTHF vorm – vorm, milleks meie keha muudab toidust saadavat folaat ja tavalise foolhapet (9).
Aktiveeritud foolhape on B9-vitamiini õige vorm mitte ainult rasedate naiste hulgas, vaid ka MTHFR-i geneetilise mutatsiooniga inimestele.
Siin on inglisekeelne infograafik, mis kirjeldab peamisi erinevusi nende kolme vormi vahel.
Kuidas 5-MTHF saab aidata naisi (ja mehi), kellel on MTHFR geeni polümorfism
MTHFR-i geneetilise variatsiooniga inimestel, eriti C677T ja A1298C variantidega, on probleeme folaadi ja foolhappe metaboliseerimisega. Need geneetilised variandid võivad põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, nagu vitamiinipuudus (sealhulgas madal folaadi tase veres), kõrge homotsüsteiini tase (suur risk südamehaiguste tekkeks), korduvad raseduse katkemised ja neuraaltoru defektidega lapsed (10).
Kui te soovite rasestuda ja teil esineb MTHFR variatsioon, peate võtma aktiveeritud foolhapet, et teie keha saaks sellest vitamiinist kasu.
Aktiveeritud foolhapet on kahte tüüpi:
L-metüülfolaadi kaltsiumsool – see on kaltsiumisoolast saadud aktiveeritud foolhape
L-5-metüültetrahüdrofolaat (teise nimega 5-MTHF) – see on glükoosamiinisoolast saadud aktiveeritud foolhape
Niisiis, miks on nende kahe aktiveeritud foolhappe vorme oluline eristada?
2016. aasta uuring näitas, et glükoosamiinisoolast saadud 5-MTHF imendub 1,8 korda paremini kui kaltsiumisoolast saadud 5-MTHF. Samuti on see 3,1 korda biosaadavam võrreldes tavalise foolhappega (11).
Suurema biosaadavuse tõttu on glükoosamiinisoolast saadud aktiveeritud foolhape parim valik nii fertiilses eas naistele kui ka kõigile, kellel esineb MTHFR geeni polümorfism.
Intelligent Labs 5-MTHF toidulisandites kasutame patenteeritud varianti nimega Quatrefolic Acid®, mis on saadud glükoosamiinisoolast (mitte koorikloomadest), mistõttu sobib see nii taimetoitlastele kui ka veganitele.
Millised on 5-MTHF-ga aktiveeritud foolhappe teised eelised?
2013. aasta uuringu kohaselt, mida viis läbi Obeid jt autorid leidsid, et aktiveeritud foolhape sobib rasedatele paremini kui folaat ja tavaline foolhape (12). Siin on mõned nende uurimistöö märkimisväärsed leiud:
MTHRF-i mutatsioonidega naised reageerivad 5-MTHF-i võtmisel paremini plasma folaadimarkeritele, mis võib aidata vältida imikutel NTD-d.
5-MTHF on raseduse ja postnataalse depressiooni korral efektiivsem kui folaat ja foolhape.
Erinevalt tavalisest foolhappest ei põhjusta 5-MTHF veres metaboliseerimata foolhapet.
Mitmed uuringud kinnitavad, et 5-MTHF on ohutu ning rasedad, kes võtsid 1,13 mg päevas, kõrvaltoimeid ei märganud.
Millal peaksid raseduse ajal aktiveeritud foolhappe võtmisega alustama?
CDC andmete kohaselt tuleb võtta foolhapet regulaarselt mitu kuud, et saavutada piisavalt kõrge vere folaadikontsentratsiooni tase, mis on aitab ära hoida NTD-sid.
See tähendab, et naised peaksid alustama glükoosamiinisoola 5-MTHF-i võtmist paar kuud enne rasedaks jäämist ning kuni raseduse esimese trimestrini välja, sest sellel perioodi on naisel suurim folaadi vajadus.
Foolhape on loote kasvu ja arengu jaoks ülioluline. Kui enne viljastumist on piisavalt folaadivarusid, siis saab NTD-sid ära hoida. Seetõttu on ülioluline, et tulevased emad kasutaksid folaati juba enne (13).
Sama kehtib ka isade kohta. Ka meestel peab olema piisav folaadi tase, et tagada eduka raseduse. Lugege seda artiklit, et saada rohkem teavet foolhappe eeliste kohta meestele.
Lõpusõnad
Õige folaadi ehk aktiveeritud foolhappe kasutamine on oluline mitte ainult normaalse raseduse jaoks, vaid ka neile, kellel on probleeme toidust saadava folaadi ja foolhappe omastamisega. 5-MTHF kõrge biosaadavus tähendab, et saate tunda kõiki folaadi hämmastavaid tervisega seotud eeliseid. Lisateabe saamiseks lugege meie folaadi ja 5-MTHF metüülfolaadi juhendit siit.
Mis puudutab küsimust, kust leida parim 5-MTHF-i raseduse ajal? Tutvuge meie 1MG 5-MTHF ja 5MG 5-MTHF toidulisanditega Intelligent Labsi e-poes.
Allikad
1) Bearak, Jonathan, et al. “Unintended Pregnancy and Abortion by Income, Region, and the Legal Status of Abortion: Estimates from a Comprehensive Model for 1990–2019.” The Lancet Global Health, vol. 8, no. 9, 2020, pp. e1152–61. Crossref, https://doi.org/10.1016/s2214-109x(20)30315-6.
2) “Key Findings: Global Burden of Neural Tube Defects.” Centers for Disease Control and Prevention, 25 Sept. 2018, www.cdc.gov/ncbddd/birthdefectscount/features/kf-neutral-tube-defects-burden.html.
3) “Data and Statistics.” Centers for Disease Control and Prevention, 24 Sept. 2018, www.cdc.gov/ncbddd/birthdefectscount/data.html#:%7E:text=In%20the%20United%20States%2C%203%2C000,defects%20each%20year%20(3).
4) “EU Register of Nutrition and Health Claims Made on Foods (v.3.6).” European Commission Food Safety, ec.europa.eu/food/safety/labelling_nutrition/claims/register/public/?event=search. Accessed 21 Mar. 2022.
5) “General Information About NTDs, Folic Acid, and Folate.” Centers for Disease Control and Prevention, 8 July 2021, www.cdc.gov/ncbddd/folicacid/faqs/faqs-general-info.html.
6) Alpers, David H. “Absorption and blood/cellular transport of folate and cobalamin: Pharmacokinetic and physiological considerations.” Biochimie vol. 126 (2016): 52-6. doi:10.1016/j.biochi.2015.11.006
7) Valera-Gran, Desirée et al. “Effect of maternal high dosages of folic acid supplements on neurocognitive development in children at 4-5 y of age: the prospective birth cohort Infancia y Medio Ambiente (INMA) study.” The American journal of clinical nutrition vol. 106,3 (2017): 878-887. doi:10.3945/ajcn.117.152769
8) Plumptre, Lesley et al. “High concentrations of folate and unmetabolized folic acid in a cohort of pregnant Canadian women and umbilical cord blood.” The American journal of clinical nutrition vol. 102,4 (2015): 848-57. doi:10.3945/ajcn.115.110783
9) Scaglione, Francesco, and Giscardo Panzavolta. “Folate, folic acid and 5-methyltetrahydrofolate are not the same thing.” Xenobiotica; the fate of foreign compounds in biological systems vol. 44,5 (2014): 480-8. doi:10.3109/00498254.2013.845705
10) “MTHFR Gene Variant | Genetic and Rare Diseases Information Center (GARD) – an NCATS Program.” NIH GARD, rarediseases.info.nih.gov/diseases/10953/mthfr-gene-variant. Accessed 21 Mar. 2022.
11) Miraglia, Niccolò et al. “Enhanced oral bioavailability of a novel folate salt: comparison with folic acid and a calcium folate salt in a pharmacokinetic study in rats.” Minerva ginecologica vol. 68,2 (2016): 99-105.
12) Obeid, Rima, Holzgreve, Wolfgang and Pietrzik, Klaus. “Is 5-methyltetrahydrofolate an alternative to folic acid for the prevention of neural tube defects?” Journal of Perinatal Medicine, vol. 41, no. 5, 2013, pp. 469-483. https://doi.org/10.1515/jpm-2012-0256
13) Ferrazzi, Enrico et al. “Folic acid versus 5- methyl tetrahydrofolate supplementation in pregnancy.” European journal of obstetrics, gynecology, and reproductive biology vol. 253 (2020): 312-319. doi:10.1016/j.ejogrb.2020.06.012
